Hostelis

Täna on pühapäev. Järgmiste päevade blogid tulevad ilmselt väga põhjalikud. :))) Kuna mul midagi teha pole. Alustaks siis öösest. Ärkasin öösel üles, kuna oli niiii palav. Tsehi mutt oli eile kondi kinni kraapinud ja fänni ka olematule kiirusele pannud. Kuna mina magan kahekordse voodi alumisel korrusel, siis ei puhunud sinna mitte üks kribaa tuult. Higistasin nagu põrsake. Igatahes keerasin fänni kiiremale, kuid varsti keeras tsehimutt selle jälle välja.
Lugu siis selline, et päeval kobisin poodi ja ostsin hommikusööki, müsli, jogurt, banaane. Kreekapähkleid va Colesis ei müdagi, krt. Pood on suht lähedal.
Õhtuks sain makaronitalongi ja kella kuueks sean end Woolshedi, mille ukse taha backpäkkerid kogunevad nagu kodutud supiköögi järjekorda. Öömaja pikendan homme ära, loodan, et seniks keeg mu kohta pole tahtnud.
Helistasin täna ka Athertoni hostelisse ja kohalik onu mainis, et kohti on, aga tööd pole, et helistagu ma neljapäev reede tagasi, tuleb töö 8-le tüdrukule a la 10-ks nädalaks. Mulle sobiks. Muidugi mainisin mokaotsast ka et mul sõbrad seal töötavad (Andre siis), onuke muidugi teadis ja kiitis eestlasi ja päris ikka kaks korda üle, mis riik see nüüd oligi. Estonia!!! Ühesnaga tuleb pöidlaid kortsutada ja loota, et neljapäevaks v päeval saan töö. Mõnes mõttes ongi hea, et hetkel ei pea kohe farmi jooksma, kuna nina on imelik ja kurk ka ja ohatise moodi asi ka jälle suunurgas ja aevastan ka nagu tulekustuti. Kliima lennukites on ikka alla igasugu inimtemperatuuri.
Nii ma siis kükitan siin ja koen ja põen ja teen megapõhjalikku plogi. Loodan kogu südamest, et Tupsu pagas ka koju jõuab, muidu on kõik mu uued riided tuksis ja kadunud, määä ka selle tarvis krussime pöidlad pihku.
Rahaga saan veel hakkama, kuid natsa koguda oleks ka vaja, enne kui ma töötutehordidesse kodumaale tagasi tulen.
väljas valitseb megakuum ilm, nii et lausa paha on :))) Päike mine ära. Hostel makstud nüüd kuni reedeni.