Langkawi viimased päevad

hakkab vaikselt see lõpp tulema, ega muud polegi öelda jaksu... söögid on megahead, vesi soe kui piss ja ilm ka fantast. homme põrutame KLi poole teele, nii kurb...määäääääää

27.-28.märts

Eile oli ilm suht pilvine, seega rannas ei käinud. Kaasutasime pilves ilma hoopis shoplemiseks. Mina sain endale uue pluusi ja nike püksid. Firmariiete hinnad siin on ikka naeruväärselt tillukesed. Lemps sai endale täna uue pluusi ja ostsime kaks rannarätti ka, ühe endale ja teise viib ta koju suvenirkaks õele.

Täna käisime nii hommikul kui ka õhtal rannas. Vees liguneda on niiii hea.Päeval on siin nii palav, et viskab mülemal hinge kinni... sellepärast ongi meil kont toas kogu aeg sees. Muide eila söögikohas Tomato, käime seal tihti, kuna valik suur ja hinnad soodsad, ei toodud mulle omlett, mille ma tellinud olin, urr... sealsed teenindajad on mehed ja aju on neil küll herneterasuurune ja klõbiseb. Igat asja küsivad nad ka mitu korda üle....

Ilm soe ja päikeseline a la 32 kraadi!

SHOPPAMAS ja TUUR

Täna käisime Kuahis rolleriga shoppamas, saime esimesena valge pusa mulle. Juhtus nii, et proovikabiinis nägin et sada matsi on sviitrit näppinud ja tolm on ka oma töö teinud, noh keegi ei osta nii soojas kliimas sellist vatti. Sviiter maksis originaalis 29.90 rmi. Ise mõtlesin, et selle eest ma rohkem kui 15 rmi ei annaks... must ju, tuleb pesta ja riskida, kas ikka puhtaks saab. Ja oh seda imet, müüja andis meile 50% alet, kuna me ütlesime, et selle hinnaga me seda ei osta. Sain alendusega sviitri.

Umbro seljakoti saime adi ja nike poest suure alega, hind oli 29 rmi.

Rohelise pusa saime ka alega, alghind oli 89.90, aga juhtus nii, et me enne olime ostnud kellad mulle ja Lempsule (emmile kahjuks midagi ei olnud seal), kellad hinnaga 64 rmi kokku. Diil oli selline, et kui ostad ühe kella, siis saad teise tasuta. Aga tasuta kella sai valida suht pisikesest valikust.

Nii, pusaga oli lugu selline, et küsisime otse, kas meile discounti kah on? Nu ja 10% anti alla, mis tegi 80 rmi kokku, kuna kotis piilus vaid 75 rmi, mille me enne üle lugesime, siis kauplesime ikka 75 peale ja saime. ajee.

Pärast pingelist shopatuuri läksime linna vaatamisväärsust Kotkaväljakut vaatama. Hiljem ühe ostukeskuse ees tulime poest välja, ja meie motika juurde oli ennast oma rattal istutanud kohalik politsei, meie kõndisime vapral rinnal oma pargitud rollerist mööda, kuna politsei ilmne plaan oli meile trahv teha... oli kollase joone juurde ennast terve kari autosid parkinud ja veel 1 motikas. Igatahes pollar läks taksojuhti eemale peletama ja nii me saime ruttu rattale ja ajama. Sõitsime Wildbird parki linde vaatama. Sulelisi ja värvilisi oli palju. Kenad, pilet oli ka kallis, aga park ilus. Edasi sõitsime saare otsa, täiesti tundmatu tee lõppu ja vaade, mis avanes, oli megailus. Sai kõndida laiu peal, kuna oli mõõn. Lahe! Tagasisõites jäi meile tee peale by accident järjekordne ööturg, mis on igal nädalapäevaal erinevas kohas. Vinge, ostsime maisitõlviku, kana, mahla, puuvilju terve peputäie, mille tõime koju. Nämma nämma.

26. märts TUUR LANGKAWIL

Päev algas kell 9.00, kui läksime sööma ja siis randa ujuma. Vesi oli mõnus soe nagu alati ja selge. Kell 12 võtsime rolleri ja saare esimene sihtpunkt oli kaabliauto, millelt avanes väga vinge vaade. 700 m kõrgusel.

Teine peatus oli krokodilllifarm. Esialgu paistis, et krokod basseinis on megatillukesed show jaoks valitud, aga kui pontsik veest välja tuli, jäi karp lahti. Välja roomas meeletu lihamägi. Park ise oli pisike, aga veel nägime kuidas kaks krokot omavahel sõdisid ja seda siis ilma inimkäe sekkumiseta.

Kolmas peatus oli kose juures, ka neljas oli kose juures ja vahepeale jäi nn blac sand beach.

Tahtsime veel minna snake farmi, aga kell oli hilja, st farm oli sulgumas... ja nii me sõitsime tagasi.

Saare peal piisavalt ringi nähtud, panime uuesti ranna poole ajama, vesi oli niii hea ja soe. Pärast suplust sõitsime Kuahi linna, mis on u 30 min sõidu kaugusel. Sattusime ööturule, mis küll ülla ülla sulgus või hakkas sulguma kuskil 10 paiku, nagu ka kõik teised poed, erinevalt Cenangi ranna piirkonnast, kus meie oleme. Ööturg oli vinge, süüa ja juua pakuti lausa poolmuidu, jook mahl oli 1 ringit. Kana sai pugitud nii vardaid kui ka rinda. Pontsikud maitsesid keelt allaviivalt ja kohalik pannkook oli samuti nämma....

23.-24. märts LANGKAWILE

24. märts LANGKAWIL
Eile otsisime uue ja odavama hotelli, mille öö hind on 70 rmi ja ilma hommikusöögi ja basseinita. Igatahes, ruum on suur ja ilus. Väljas tuiskab paduvihma hetkelsadada, kuid kraadid on ikka 30 piires. Ja muide, siin on kõik tax free ja megaodavad firmariided!!!

23. märts TEEKOND LANGKAWILE
Uskumatu, aga Malaisias võtab 250 km läbimine terve päeva aega. 10.17 saime taksoga Jetile Pangkoris. Kell 11 olime Lumutis. Pileti saime Ipohi kell 11 läbi sõitsime krüsaga saaniga eesliga Ipohi, sõit kestis 2,5 h ja jummala umbses.Ipohis pani buss meid maha tundmata urkaas, ei olnudki päris bussijaam, tuli takso võtta. Kell 15 olime bussi peal, mis viis meid Aloh Stari. Kell 19 saime praami Langkawilw ja kell 20.30 tuli jälle takso võtta, et siis hotelli põrutada. Hotell oli suur nagu staadion, hommikusöögiks pakuti suht nigelaid kuivikuid ja plönne.

19.-22. märts Pangkor

22. märts PALJU ÕNNE ISSILE!!!

21. märts LEBO
Saareringreisi käigus olime avastanud, et Nipah, koht kus me oleme, on kõige busym, kaasa arvatud on linnakeses Jetty juures suht vilgas elu, kuid kõik muud kohad on nagu välja surnud. Mahajäetud või lagunemas või kole vaiksed. Kuna roller oli 24ks tunniks, kärutasime täna ka saarele kaks ringi peale!!! Halleluuja, mida siin ikka teha, ilm oli veits pilvisem ja vihma oli ka öösel sadanud. Bensiinipaagis muutusi ei toimunud, pulk ekraanil osutas ikka full paaki. Keskpäeva paiku kobisime merevette, ikka kaeluni ja mõnulesime seal omajagu.
Saarel sõites möödusime ka prügimääest, kus lebra oli nii vinge, tungis läbi räti, rätt lendas rollerituules ninaeest ja siis ei jõudnud enam ka hinge kinni hoida, ja nii tuli sunniviisiliselt õhk välja puristada, et mitte seda oksendama ajavat haisu kopsudesse tõmmata. Tatt purises ja jube naer tuli ka peale. Nii mina kui Lemps ohkisime.... kus oli alles hais. Selliseid imelikke haise, lõhnu tunneb ülekogu Malaisia... kord on need söögihaisud, kord teeääres roiskuva prügi tuuled.

20. märts ROLLERIL
Võtsime rolleri 40 ringiti eest. Kiivrit pähe surudes ja rihma kinni haakides, suutsin ma selle rihma kohe katki teha (loe: hiina praak noh!), ja siis tuli ruttu pähe manada nägu, et oi kuidas see vidin kinni käib. Kutt vaatas ja sai isegi aru, et oli mulle katkise kiivri andnud, irw. Tegime saarele suht ruttu ringi peale, kuna tegu on tillukese saarega. Ringi pikkus on u 23 km ja aega läks keskmiselt vbla 1 kuni 1,5 h. Kuna bensiini sai ka rollerisse ostetud viie ringiti eest, nii et paak täis, siis üritasime seda viite ringitit kulutada nii et seda nägu. Ei õnnestunud skaalapulka grammigi allapoole saada isegi pärast teist saareringi tegemist.
Õhtul vedelesime ookeanivees, mille temperatuur küündib pea kehatemperatuurini, sest sisse minna on kole mõnus ja väljatulekuga ei paista üldse kiiret tulema.
Õhtusöögi saime kombekohaselt plastmasstoolide ja -tallergutega kohalikus tänavarestoranis. Valisime värske kala. Kala maitses hästi.... nämma. Juurde tavaline riis ja juurikad. Uskumatu kui maitsvalt nad juurikad teinud olid... keele viis alla. Kokku koos jookidega läks 44 rmi. Kala oli sellest 35 vist.

18.-19.märts

19. märts PANGKORIL
Täna käisime rannas hommikupoole... vees sai ikka pikalt oldud, seal on parem ja jahutav natuke, kuid siiski soe. Koristajamutti meie tuppa pole siiani tulnud, raibe rsk.... vannilinad tahaks ära vahetada....Ilm on kuum, palav... natuke pilvi ka, mis ei tee õhku grammivõrragi jahedamaks :) Wifi avastasime ka ühe tundmatu resordi külje all.
Malaisia on maa, kus öömaja eest ei pea muretsema, pea iga kord astub su juurde bussist väljudes agent või lausa kolm, kes vahendavad öömaja. Kes luksust ei oota, see võib rahule jääda küll. Mulle näib, et malaisialased proovivad turisti ikka igal sammul tillist tõmmata, paljaks röövida, raha endale saada või muidu valget inimest petta... Mina malaislasi ei usalda. Lumuti agent pakkus meile ka ocean view tuba, mis oli 100 ringitit, koos külmkapiga. Kogemuste põhjal meil külmikut vaja ei lähe ja ookeanivaate eest me maksta ei tahtnud või ei tundnud, et me seda vajaks. Kohapeal selgus, et need, kes olid oma ookeanivaate ostnud, said aknad tänavale ja lisaks ookeanile puude taga säras neile tuppa vilgas toidulettide ja muude pudipadikaupmeeste äri ning roosad taksobussid - säh sulle ookeanivaade!
18. märts PANGKORILE
Sõitsime Cameron Highlandsist Ipohi, kus ootasime bussijaamas a la 2,5 h teist bussi. Jube mis kombed on kohalikel, igal bussifirmal on oma kuut, kus siis mutt või päss käsi väljas kuudi aknast karjub Lumpuuuuuuur... jne jne... Kisakoor oli nii vinge, et selle ootamisega sai virtsavett rohkem kui küllaga kõrvadest välja. Pangkori, st Lumutisse saime suht normi bussiga, laiad istmed olid. Lumutist bussis väljas jäime jalgu ühele majutusagendile, kes meile siis Pangkorile kohe ömaja sokutas, hinnaga algselt 90 rmi öö, mina aga palusin Lempsile, et küsiks 85ga, millega saime kah. (Mulle nende mustade pilukatega, eriti meestega ei meeldi üldse kohe rääkida). Praamiga Pangkorile ja siis taksoga 12 rmi 6 km Nipah Water Front Resorti. Resortidest on neil siin küll kummalised arusaamad, iga ubrik on endale Resori nime külge haakinud. Tegu on aga suht tagasihoidliku öömajaga, puhas ruum, isegi ruumi on siin rohkem kui kallis Singapuri hotellis, kus tuppa mahtus vaevalt kaks seljakotti põrandale.... Vannituba dushiga on ka. Moslemite kombekohaselt on dush kohe wc poti kõrval, mis tingib alalise märja prilllaua mida ma juba vihkan. Iga kord siis kannid märjad ... Peldikupaberit pidime ka vastuvõtulauast eraldi küsima. Õhtul kappasime kohe randa, mis on praktiliselt üle tee söögiputkakeste taga. Vesi on kui suppsoe ja selge kah. Mõnus lebotada ja sulistada.

17. märts CAMERON HIGHLANDS TRIP

Täna sai siis neljaveolisega käidud tripil, esimene peatus tehti teeistanduses. Siis mindi edasi vaatama, kuidas tehases valmib tee. Teine peatuspunkt oli dshungel. Tule taevas appi, mida tee seal oli.

Siuksed kraavid ja mäed, et auto kõikus kiiga kaaga siia sinnapoole. Sõitsime päris pika maa maha. Edasi kõndisime sopavagudes, kuni hakkas kolgata tee, mäkke üles, dshunglis, kuumus kasvas, libe oli, ebakindel oli, raske oli, nii et seda nägu sai mööda mäge sopasoikudes kõnnitud. Kukkumiseoht oli suur, mida väsinumaks muutusin, seda suuremaks ka hirm lendamise ees. Sihtmärk oli lill, mis õitseb iga 10 aasta tagant ja seitse päeva.

Meie lill oli oma viiendal päeval.

Edasi jätkus dshungli raskus kose poole. Ujukaid kahjuks kaasas polnud, kuna ilm hommikul oli jahedapoolne ja vihmane, dshunglis saatis meid aga ilus ilm. Teekonna lõpul, peaaegu autos tagasi olles hakkas sadama.

Edasi tehti peatus veel ... ja siis liblikafarmis, kus sai näppida ja pildistada liblikaid madu ja ühesõnaga veel muid loomi, kelle nimed siinkohal sööskedega videldes ei meenu. Hiljem külastasime turgu. Trip maksis 100 ringitit nägu.

13.-16. märts

16. märts CAMERON HIGHLAND

Sõit siia kestis terve igaviku ja buss oli megalogu. Bussijuht täitis ka radikavedelikku veega, lausa 10 liitrit suutis ta sinna valada. Ilm on chilli ja mäed ootavad avastamist homme. Öömaja on odav ja suht elutagasihoidlik.

15. märts LEBO vol 2
Nagu juba harjumuseks saanud, jalutuskäik hommikul söögikohta.... kahepeale läheb selline keskmine hommikusöök, millest saab ikka kõhu täis, maksma u 22 ringitit, see sisaldab siis kahte mahla värskeltpressitud, täna oli hommikusöögiks pudru moosiga ja münahüüve juustuga läks jagamisele.
Edasi lebo basseini ääres ja ujumine ja siis kuskil mingi aeg üles tuppa tudile :D uni tuli, samal ajal sadas õues. Õhtul välja sööma, ja oi sai priisatud :))) sõime KRABI, elusast peast püüti teine akvaariumist ja pisteti pannule. Oli teine päris maitsev, kuigi liha on neil suht vähe. Jalutuskäik turul järgnes.
Eila õhta oli aknast ookeani kohal paista mega välgumeri, filmisin ka natuke, nu sellist valguselaviini alles annab ikka otsida!
14. märts LEBO
Päev nagu ikka, pikalt magatud, söömas käidud parimaid sööke, Georgtowni sõitsime ka ja ostsime piletid ära Cameron Highlandi. Sinna sõidame siis esmaspäeval. Basseinis käidud ja mõnusalt päikest ka veits saadud. Öösiti siin sajab, päeval on päike. Ega rohkem nagu midagi pole. Ahjaa kohalikud on ikka idikad küll, käivad pidzaamas või spordiriietes basseinis, igatahes on neil usk nii tugev, et viie ruutsentimeetri naha paljastamine on suur suur patt. Naisi ka tänavatel väga näha pole, sest usk vist jälle ei luba, sellepärast ongi kõigis ametites mehed ja naised, neid siin peaaegu ei olegi.

13. märts Ooo RIIS, MU JUMAL RIIS
Hommikusöök oli juba tuttavaks saanud nurgapealses ja igati nurgataguses söögikohas. Siinsed söögikohad on enamjaolt omandanud endale nime restoran, kus siis viimases kui ühes süüakse plastmass tallergutelt ja kahvli ning lusikaga. Nuge siin ei ole. Värskeltpressitud mahl ja riis munaga oli söögiks. Aru ma ei saa, kuidas nad seda muna siin nii megalt praevad või teevad, aga igatahes jube hea ja krõbe ja kihiline oli. Banaanipannkook oli neil otsas ja saime hoopis lavashi moodi asja. Maitse oli hea, kuid unistus banaanipannkoogist nutab siiamaani silme ees või kõhu sees. Jalutuskäik tagasi apartementi ja siis alla ujuma. Bassuvesi muutub iga päevaga soojemaks...Hommikul kasutasime kohalikku netti ka. Muidu siin levib miski wifi ka, kuid seda püüa nagu nööpnõela veest. Lempsu moblaga on hea netti häkkida, kuid oma läpakas ärataks liiga palju tähelepanu. Ühesõnaga saime siin kuskil kontoris netti, mis oli isegi aeglasem kui Austraalia oma. Jube tigu oli teine, ainus mis kiirelt toimis ja võimsamini kui aussis, oli piltide laadimine orkutisse. Eks ma siis sisustasin oma aega piltide lisamisega kodustele, seni kuni Lemps ootas mitu minutit ühe lehe avanemist. Ka minul läksid närvid lillaks, kui hoti lehte avab üle mitme minuti, lausa uskumatu kui aeglane. Hiljem kooserdasime randa päevitama...ja siis jälle basseini ujuma. Õhtusöögiks sõime riisi ja mina valisin crispy chicken with lime souce ja Lemps valis Porki. Kana oli megahea, uskumatu kui nämma, keele viis alla.....uuuuh....!!! Hinnad on ka nii soodaks soodsad siin, et söö või vigaseks ennast. Värskeltpressitud ananassimahl (2.5 rmi ainult!!) läks ka kõrist alla nagu kevadine vesi. Mmmmm!!!! Söögiparadiis.
Edasi jätkan raamatu Zahir lugemist, mille musi mulle eestist kaasa vedas.
PS! Ikka ja jälle saame siin kõhutäied naerda, kui meenutame tema spordikoti vedamist, kuna selle 13 kilone kaal on muutunud a la 20 kiloseks pärast minu asjade lisandumist sinna kotti ja oh õudust, eks sa tassi siis 20 kilost ÕLAL. Pole just vinge.
Lõunabriis (loe: air con) puhub tuppa tuult ja hea on olla!!!

PENANG

11.-12.märts PENANGIL
11. märts kolisime oma uberikust külalistemaja tost apartementi. Majas on 33 korrust, meie pesitseme 16. korrusel, millest avaneb vaade ookeanile. Megavaade. Tube on siin lausa kolm. Ruumi on maa ja ilm ja isegi köök on ka, mida me ei kasuta. Üks Malaisia megaasju on siinne söök, kohalik söök on nämma, eila kaifisime riisitoitu, mis on jubehästi tehtud, sees on mais, kana, muna, herned ja peal veel mingit kohalikku kraami ja praetud ka... ja maitseb megalt. Joogiks joome siin ikka värskeltpressituid mahlu. Jube head, keele viivad alla, ühe mahla hind on 2.5 rmi kuni 3.5 rmi, sõltuvalt kohast. Puuviljad on ka niiii head... ühesõnaga söögid on siin nagu üks suuur orgasm :D Muidugi kakat sööki võib ka saada, aga tuleb valida ja mitte vürtsikat kraami, muidu võid nagu tuletõrjemasin ringi kihutada. Eilne päev piirnes siis lebomise ja jalutamisega. Ahjaa, ja sõime kohalikke banaanipannkooke, kaks jäätiserulli pandi ka peale.... oooh issand, kui head need olid, ja kui odavad 4 rmi üks. Niiiiiii head... ma lausa oigan ja ohin kui neid asju siin sööön :D ujumine apartemendi basseinis kuulus ka päevakavva. Igal õhtul veavad kohalikud oma kraami - gucci kellad. armani kotid - kõik see turg lüüakse püsti õhtusaabudes ja tee äärde. Parem sinna mitte sattuda, ostke seda jne jne muutub juba tüütuks. Lisaks nad panevad oma turu püsti metallist karkassidele, mille siis iga ühtu kohale veavad.
12. märts SAAREREIS
Täna käisime motorolleriga (rent 50 rmi) saarepeal. Esimene koht oli Liblikafarm, väga ilusad liblikad ja pildid jäid megad. Teine koht oli peatus puuviljafarm. Ehk see tähendas 9 sorti puuviljapugimist 7 rmi eest :D Kolmas koht oli Penang hill, sinna kütsime ülesmäge rongiga. Sõit oli 4 rmi persoonile. 800 meetri otsa andis alles sõita, tegelt sõitsime a la 701 meetrit. Musiga arutasime, et kus saaks rong alles hoo sisse, kui pidurid kaoks, oleksime lausa Butterworthis väljas (kohas siis, mis asub üle merelahe maismaal). Mäkke sõitis rong 30 min. Neljas peatus oli botaanika aed, kus ma kohtasin kahte kolme ahvi, pilte asi ka tehtud ja järsku oleksid pärdikud kallale tulnud. Padavai minema :D Templeid ja muid pühakodasid sai teepeal nähtud igalpool. Õhtul tagasi kodopoole, sõime väljas, nautisime jälle sööki ja siis sai isegi basseinis ujumas käisud.

4.03 kuni 10.03 MALAISIAS

9.-10. märts ROAD TRIP TO PENANG
9. märtsi hommikul ajasime end Singas hotellist üles ja kndisime maha maa, et näha kus buss läheb bussijaama ja mis teekond meid ootab. Teepeal sõime ka hommikust, ikka sama, kana ja riis, traditsiooniline. Igatahes riis seisab kaua sees ja hoiab kõhu täis. Kui me enne keskpäeva ennast bussijaama ajasime, kallas taevast vihma hoogsamalt kui dushist. Kiirelt märjaks saanud, ootasime bussijaamas 2 h. Edasi jätkus vihmases, kuid soojas ilmas sõit Malaisiasse, Melakasse. Piiril onukesed sattusid muidugi suurde segadusse, kui nägid templeid minu ja Lempsu passis.... et palju päevi nad meile siis annavad... 30 v 90... pika sahmimise peale otsustasid nad siiski 90ne kasuks - lambapead! Melakas ootasime a la 3 h ja edasi sõit Penangi. Juhtus nii, sest Cameron Highlandis polnud lihtsalt otsa. Kui Lemps küsis, et mis bussiga tegu, kas uus, siis müüjast munn irwas ega vastanud midagi, mina lugesin välja et tuleb sitt buss. Sõit saaniga Penangi oli rohkem kui piin. Lisaks sellele et bussijuht türa ajas iga pooleteise tunni tagant rahva üles karjetega peatuse või kusepausi nime hüüdes, muutus kliima bussis aina külmemaks, mina tõmbasin näopeale ka oma rannaräti. Nina teki alt välja pista oli lausa jube, külmus ... lõpuks toppisin kondiaukudesse peldikupaberi, kuna bussi kont oli nii mega, et selle tuult muudmoodi polnud võimalik kinni keerata. Jalgadele oli ruumi olematult vähe. Sita unega saime lõpuks Penangile, mis tähendas veel praamisõitu 1.50 rmi eest ja siis nu juhtus nii et tegime tõelise seljakotireisija tüki.... kasutasime liinibussi. Lemps näost sinirohevihane.... nu kotid on rasked, eriti tema oma, ei tea mida ma sinna sisse ajanud olen.... Pika jeblamise peale olime Batu Ferringhil.... Ka seal oli probleeme... et leida öömaja, hotellid on siin türakallid alates 460 RMi öö.... leidisme kortermaja ilusa basseiniga, kuhu kolime homme.... 100 rmi öö. Jääme sinna viieks ööks, seni oleme külalistemajas 80 rmi öö. Merevesi on elusoe... kuid värvuselt selline, et sinna sisse mina ronida ei julge. Mulle meres mitteujumine muret ei tee, küll aga Lempsu pärast, pole ju tema saanud seda ookeanivett, mida mina eelnevad kuud lausa koduks olen pidanud.
Kõva uinak.... ja kuskil poole 17 paiku koperdame nüüd ranna suunas. Cheers!

8. märts SINGAPUR SENTOSA ISLAND JA ZOO
Täna tatsasime siis hommikul jala linna ja sõime hommikust linnas, kokku maksis a la 10 kohalikku muna eest ;)) mahla sai tasuta. Edasi saime juhuse läbi metrooga tuttavaks ja panime Front Harbourisse ja sealt Sentosa Islandile. Bussiga sinna 3 daala nägu. KOhapeal kappasime Underwater Worldi, mille eest sai ka Delfiinide showd näha, kokku 22,90 nägu. Kuna mul kell oli vale, siis juhtus nii et istusime ja ootasime delfiine tund aega, oli kuum ja higine ja peavalu tekkis juba kolmandat päeva järjest. Ei tea millest, kas kuumus, õhurõhk, vererõhk, vedelikupuudus... igatahes leidsime et äkki olematust trennist ja kui käia siis pea hakkab valutama kuna veresooned laienevad ja pärast siis tõmbuvad tagasi vms... Ühesõnaga peavalu paha paha.... Sentosalt tagasi sõime bussijaamas.... Odav oli, vesi oli ka 1,5 liitrit dollar, mis muidu maksab a la 2 kuni 3,7 daala pudelist. Nagu jälle pidin ma mingi poole tunni pärast ruttu vetsu jooksma.... oli see nüüd hiina söök või söögiga kaasa antud supike, mis mul pasa lahti keeras?! Ei tea, aga igatahes tuli jölle jalajälgi kasutada... no restroom, pigem painroom, või swimmingpool. Neil seal kõik ujub...õudne. Loomaaias olime kell 16.30 ja aega oli meil kella 18ni. Pilet 19 daala nägu. Ei ole odavsiin, hotelliöö maksab maksis 89 daala, ja no breakfast. Loomaaias käidud ja tagasi hotelli, enne sõime. Riisi muidugi. :))

6.-7. märts MELAKA - SINGAPUR
KLi hostel läks maksma 60 rmi, kuna kondi kasutamise eest transamutike siiski võttis raha ka. Edasi põrutasime Melaka poole, pilet oli 13 rmi per persoon. Suht odav. Melaka asub 144 kmi KList edela suunas. Melaka on kena linnake, selline pisem ja rahulikum. Bussijaam jäi suht kaugele... nii me siis seadsime sammud takso suunas, kuna kotid kaasas on sigarasked. Taksojuht peatus ja pakkus, et viskab meid meie poolt vaadatud hotelli 15 ringiti eest minema, mina kauplesin 10-le, nagu alati,, kauplen nagu vene juut. Hotellist jrgmisel päeval tagasi saime sama summa eest ja mina jälle kaupleja. Nu see selleks. Melaka peal tegime jalutuskäigu ja sõime ja jõime ja jalutasime. Lõpuks olime suht pasteedid valmis. Otsustasime, et Trend hotellis saadud tuba 69 remi eest korralik ja puha vannitoa ja wcga on megadiil ja linnake ilus, kuid järgmisel päeval seadsime sammud jälle uude linna Singapuri. Ahjaa, hommikusöögi saime pika otsimise peale. Melakas käisime eelmisel õhtul turul ka, mis oli hiinalinnas pikal tänaval elu ja möll ja kauplemine. Seal ei toimunud sellist pähemäärimist nagu KLis. Igatahes tore oli ja Sushit sõime ka kokku 12 remi eest. Bussiga Singasse sõitsime a la 5 h. Piiriületused olid libedad. Buss peatus jumal teab kus ja nii me siis tatsasime nagu pakikaamlid ja jumalast patust vaevatud oma kottidega teadmata suunas ja leidsime hosteleid, jah mitmuses. Iga kuradima raibe hostel oli bookitud või pakkus ainult 12sesse tuppa narivoodit. Eoinoh lõppvalik tuli siis pika pissihäda peale ja õlgadevalus Hotel 81-le. Toa hinnaks oi oi hoidke hinge kinni, 89 kohalikku dollarit. Uuuuh, ai kui valus oli seda öelda. Kõik on siin oluliselt kallim ja ka puhtam veits. Jalutuskäik tehtud ja nüüd tuttu. Musi lahendas ka arvutiprobleemi, nimelt oli mul läpakal juhe aussi oma, aga siin on neil euroop aomast teistsugused vargapesad vms... igatahes võtsime fotokaaku laadija juhtme arvutile taha, kui kaval!!!! Ja nüüd kalleid voodilinu nautima.
Mis on Malaisia nr 1 õudkukas, HAIS, nimelt haises KLis tänaval päris palju, igasugused solgi ja toiduhaisud jne jne sellised sooja ja niiskeõhu käes viskab ikka päris vingeid aroomipahmutte. Õudukas nr 2 on peldikud. Teadsite ju küll et nemad ei kasuta pelleripaberit, igal pool on jalajäljed ja voolikud, eks sa situ siis seal kükitades.... nu ja kui veab, on norm peldik, aga seal ujub jälle kõik.... igatahes wc paber on igal pool näpus kaasas.

4.-5. märts KUALA LUMPUR
Hotelli kohalejõudmine oli ka omaette trikk. Mingi must sebis mind kuhugi bussi peale, mis maksis 1.5 RMi ja sealt edasi küsisin ühe lennuriietes mehe käest,n et kuidas ma saan Concorde Innni, ohoo, tema ka sinna minemas ja nii ma sain tema ja ta tuttava imetillukese auto peale. Kott oli mul suurem kui auto.
4. märts sai Concorde Inn hotellis veedetud, kõige meeldejäävam oli bassein, mille vesi oli sama soe kui õhk. Mõnus oli vedeleda. Hommikubufee oli ka rikkalik ja süüa sai korralikult, sh ka sooja sööki. Õhtusöök restos oli ka üllatav, söök oli ok, arve hulka oli lisatud ka ettenägelikult jootraha ja kui me mahla tellisime, siis minu llatuseks tuli ananassimahl suures kokteiliklaasis ja tükk ananassi oli ka, värskeltpressitud mahl, väga maitsev oli.
5. märts kolisime linna, bussi pealt saime maha, st et bussile saamine oli ka juba omaette trikk, jälle keegi mees mustikas sebis meid bussile ja KLi maksisi sõit 10 RMi persoonile. Bussist maas, astus ligi mees ja surus meid kohe hostelisse, ok nõustusime vaatama, kuna LP mainis ka selle hosteli ära. Tuba 20 rmi kahele ja hiljem ülla ülla maksa fani kasutamise eest 30 rmi, ok minu suure punnimise peale loobusime kondist, kuid hiljem selgus et kont töötab ka ilma maksmata, seega kohalike trikk rohkem raha välja pressida. Kella 16.30ks oli meil saadud Petronase tornidesse pilet, sinna me kõndisime ja muidugi sadas ja pargis tuli mulle kallale 10 sääske. Ilm on megasoe, märg oled ka kuiva ilmaga, higi lendab kahte lehte nii, et Musil on nägu kogu aeg märg. Petronase tornis saime sinna keskele, kus see sild on. Pildid tehtud, seiklesime ekslesime hostelituppa tagasi. Peavalu oli. Hiljem läksime ööelu kaema. See oli mega, ikka mustikaid ja tänavasöögikohti täis. Ananassi tükid ja arbuus kokku 2 rmi. kanalihavardad tillukesed 5 tükki kokku 3rmi. Ostsime ka voodilina, alghind oli 44 rmi, mina kauplesin 38 le. Muidu ei taha neid hosteli nässakaid kasutada. Homme Melaka poole teele.

28.02 - 2.03 South West Australia

Reedel sõitsime mina, Joe, pilukas Hong Kongist Jammi 28 (kes otsustus jube nõmedaks, sõi teiste sööki ja ise sittagi ei ostnud ja ei teinud), Californiast negru Tashnia 28 ja veel mitu matsi... Igatahes Nannupisse suutsid nad osata 7 h sõita. Perse oli võtnud Kia istme kuju ja nu kella 18.00 oli telgid püsti pandud. Arvasin, et siit see tuleb, minu esimene telkimine, üübimine telgis, aga kahel järgneval ööl tudisin ma autos. Kuna soov kellegagi telki jagada oli olematu ja ega neid norme polnud ka valida telgikaaslasteks. Alguses rõvedana tundunud negru osutus päris vahvaks ja pilukas muutus aina nõmedamaks. Siuke kooner koi ja looder. Oma aega sisustasime me sellelõhtul pubis elavat muusikat kuulates, iga esineja sai a la 30 minutit esinemiseaga. Järgmine hommik mindi siis lahku, ehk Joe ja Sharon läksid autoga Margaret Riverisse ja mina ning co läksid (co on siis Mia ja Carol, valged, Lõuna Aafrikast ühes vanis, mina, tashnia ja Jammi ja Riley Miamist teises autos, Emma pilukas 21 koos Duugliga ozzi teises vannis). Kokku 3 autot. Sõitsime Cape Leeuwinisse, mis on Southe West Aussi suht kõige äärepoolsem lõunapoolsem ots, kus on majakas ja kohtuvad kaks ookeani. Sissepääs maksis sinna kolepalju, nii et keegi ei läinud 14 audi ja nu mina ja paar veel läksid maja kõrvalt ilma piletita :)))

Pärast majakat tegime peatuse Jewel koopas, mille sissepääs oli 19.50 aga vääris ka igat penni. Tuur kestis ca 1 h ja koopa sügavus oli 42 meetrit ning raja pikkus 700 meetrit. Ettekujutus kui sellisest, siis tegu ei ole tunneliga, vaid ikka sügava koopaga ja igasugu kristallide ja muude imepäraste kivististega. Koopas oli 17 kraadi. Mega oli. Kolm autot siirdusid edasi ... Hmm, Muide, väga levinud on näha tee ääres surnud känkse, neid nägime minnes lausa 6 tükki... Fresh meat! Kes soovib?

Gracetownis ühinesid meiega 1 saksa tüdruk Michaela ja Uk päritolu ozzi Tim.

Õhtu sisustati filmifestivaliga Tropfest, mis toimus viinamarjaistanduses, kuna neid on Edela Aussis meeletult palju. Kokku nägime 16 filmi (pilet 20 daala ja oli väga väärt), mille sisud olid head, üritan mingi aeg neid ka siia kribada, tõsiselt 10 minutilised filmid ja megahea tabava sisuga. Vihma saime ka. Kuskil 11 paiku sõitsime kämpaplatsile, mis oli kuskil pooletunnisõidukaugusel.

Järgmisel päeval sõitsime 2 viinamarjaistandusse ja kommivabrikupoodi. Poodides sai shokolaadi maitsta iseteenindavas mõistes. Ahjaa, viinamarjaistanduses juhtus nii, et mutil olid kaks suurt kobarat megamagusaid viinamarje kausis ja jutt lõppes sellega, et lahkudes olid kobarad minul näpus ja enamus ka pepu pistetud, nii head olid. Shokot sai kommipoes ja teises poes sai igasugu moose proovitud ja tükikesi juustu ja küüslauguõli saiakesega oli ka hea. Ikka iseteenindav vorm, nii et lõuna sai sealt kätte. Üldkokkuvõttes läheb jagamisele bensuraha ja aitorent, mis 3 päeva peale tuleb suht mõistlik hind ma pakun.