13.-16. märts

16. märts CAMERON HIGHLAND

Sõit siia kestis terve igaviku ja buss oli megalogu. Bussijuht täitis ka radikavedelikku veega, lausa 10 liitrit suutis ta sinna valada. Ilm on chilli ja mäed ootavad avastamist homme. Öömaja on odav ja suht elutagasihoidlik.

15. märts LEBO vol 2
Nagu juba harjumuseks saanud, jalutuskäik hommikul söögikohta.... kahepeale läheb selline keskmine hommikusöök, millest saab ikka kõhu täis, maksma u 22 ringitit, see sisaldab siis kahte mahla värskeltpressitud, täna oli hommikusöögiks pudru moosiga ja münahüüve juustuga läks jagamisele.
Edasi lebo basseini ääres ja ujumine ja siis kuskil mingi aeg üles tuppa tudile :D uni tuli, samal ajal sadas õues. Õhtul välja sööma, ja oi sai priisatud :))) sõime KRABI, elusast peast püüti teine akvaariumist ja pisteti pannule. Oli teine päris maitsev, kuigi liha on neil suht vähe. Jalutuskäik turul järgnes.
Eila õhta oli aknast ookeani kohal paista mega välgumeri, filmisin ka natuke, nu sellist valguselaviini alles annab ikka otsida!
14. märts LEBO
Päev nagu ikka, pikalt magatud, söömas käidud parimaid sööke, Georgtowni sõitsime ka ja ostsime piletid ära Cameron Highlandi. Sinna sõidame siis esmaspäeval. Basseinis käidud ja mõnusalt päikest ka veits saadud. Öösiti siin sajab, päeval on päike. Ega rohkem nagu midagi pole. Ahjaa kohalikud on ikka idikad küll, käivad pidzaamas või spordiriietes basseinis, igatahes on neil usk nii tugev, et viie ruutsentimeetri naha paljastamine on suur suur patt. Naisi ka tänavatel väga näha pole, sest usk vist jälle ei luba, sellepärast ongi kõigis ametites mehed ja naised, neid siin peaaegu ei olegi.

13. märts Ooo RIIS, MU JUMAL RIIS
Hommikusöök oli juba tuttavaks saanud nurgapealses ja igati nurgataguses söögikohas. Siinsed söögikohad on enamjaolt omandanud endale nime restoran, kus siis viimases kui ühes süüakse plastmass tallergutelt ja kahvli ning lusikaga. Nuge siin ei ole. Värskeltpressitud mahl ja riis munaga oli söögiks. Aru ma ei saa, kuidas nad seda muna siin nii megalt praevad või teevad, aga igatahes jube hea ja krõbe ja kihiline oli. Banaanipannkook oli neil otsas ja saime hoopis lavashi moodi asja. Maitse oli hea, kuid unistus banaanipannkoogist nutab siiamaani silme ees või kõhu sees. Jalutuskäik tagasi apartementi ja siis alla ujuma. Bassuvesi muutub iga päevaga soojemaks...Hommikul kasutasime kohalikku netti ka. Muidu siin levib miski wifi ka, kuid seda püüa nagu nööpnõela veest. Lempsu moblaga on hea netti häkkida, kuid oma läpakas ärataks liiga palju tähelepanu. Ühesõnaga saime siin kuskil kontoris netti, mis oli isegi aeglasem kui Austraalia oma. Jube tigu oli teine, ainus mis kiirelt toimis ja võimsamini kui aussis, oli piltide laadimine orkutisse. Eks ma siis sisustasin oma aega piltide lisamisega kodustele, seni kuni Lemps ootas mitu minutit ühe lehe avanemist. Ka minul läksid närvid lillaks, kui hoti lehte avab üle mitme minuti, lausa uskumatu kui aeglane. Hiljem kooserdasime randa päevitama...ja siis jälle basseini ujuma. Õhtusöögiks sõime riisi ja mina valisin crispy chicken with lime souce ja Lemps valis Porki. Kana oli megahea, uskumatu kui nämma, keele viis alla.....uuuuh....!!! Hinnad on ka nii soodaks soodsad siin, et söö või vigaseks ennast. Värskeltpressitud ananassimahl (2.5 rmi ainult!!) läks ka kõrist alla nagu kevadine vesi. Mmmmm!!!! Söögiparadiis.
Edasi jätkan raamatu Zahir lugemist, mille musi mulle eestist kaasa vedas.
PS! Ikka ja jälle saame siin kõhutäied naerda, kui meenutame tema spordikoti vedamist, kuna selle 13 kilone kaal on muutunud a la 20 kiloseks pärast minu asjade lisandumist sinna kotti ja oh õudust, eks sa tassi siis 20 kilost ÕLAL. Pole just vinge.
Lõunabriis (loe: air con) puhub tuppa tuult ja hea on olla!!!