Londoni vaatamisväärsused nelja tunniga
Orienteerumine lLondonis on megalihtne. Tube e metroo on kiire ja kaugel maa all on umbes 25 kraadi sooja, nii et suure seljakotiga andis seal alles higistada. Kell 9.30 oli maandumine ja kell a 12ks oln ma oma asjad ära toimetanud - koti andnud pakihoidu, ostnud pileti Stanstedi lennujaama ja ka linna jõudnud :)) Jalutasin esimese asjana Buckinghami palee juurde. Nagu tellitud, ootasin viis minutit massidega koos ja vaatasin punavormlaste mustamütsiliste marssi palee esisel väljakul. Edasi otsustasin sõita kõige kaugemasse vaatamisväärsuse otsa ehk siis minna Tower Bridgei vaatama. Enne kui ma sillani jõudsin, nägin ära Tower of Londoni. Kuna mõlemad asuvad lähestikku, oli ala kaetud jällegi rahvamassidega. Olin jõudnud silla juurde õigeks ajaks ja nägin kuidas silla mõlemad osad üles alla tõsteti. Ilm ilus, otsustasin jalutada. Tee peale jäi palju vaatamisväärsusi ja kõigi nime ei oskagi kohe ette lugeda, aga siin on need, mis kaardilt välja loen: The Monument, St Pauli katedraal, Trafalger väljak, Briti rahvusmuuseumi sisse ei läinud... ei jaksanud...Big Ben ja parlamendihone, London Eye....Ühte kirikusse sisse astudes juhtusin sattuma pulma. Tseremooni oli alguses, puhkasin veidi jalgu, kuulasin brittide lauluüminat ja liikusin edasi. Jälle sattusin ma tegevuskeskmesse - ühel väljakul, mille nimi ei meenu, mingi Garden oli, nägin, kuidas üks afro trikke tegi ja peaks mainima, et need trikid olid ikka väga üllatavad. Trafalgeri väljakul olid jälle koos rahvamassid. Londonis oli midagi toimumas, millest ma midagi ei teadnud ja ST Pauli katedraali sisse ei astunud, kuna seal ees toimus jälle brittide tseremoonia, puhkpillikontsert ja mutikesed kuningannastiilis rõivastes kätlesid mundris seisvaid noori, kes seisid trepil. Big Beni ees toimus aga hoopis midagi täiesti arusaamatut - mingid telgid püsti, kedagi süüdistati genotsiidis, mingitel jõnglastel olid sildid kaelas ja valjuhääldi käes...Päev oli täis tegevusi, toimumisi, mis sattusid juhuslikult mu teele ja ka õigelt ajastatult. Lihtsalt vedamine. Jalutasin Tower Bridgest kuni Parlamendihooneni ja sealt üle silla, mis jääb rohkem Victoria poole ja siis tagasi mööda jõge nautides parlamendihoonet silla taustal, kuna Thames jõgi iseenesest on üks pruun looklev kanalisatsioon. Jõudnud London Eyeni, sõitsin metrooga Waterloost tagasi. Mööda oli läinud u 4 ja pool tundi. Londoni peamised vaatamisväärsused võib ära kaeda ühe päevaga, kui muuseumdesse ei süvene. Ka muuseumi jaoks oleks mul aega jäänud, aga vaatasin et fotoka aku ei jõua ja pilved olid ka kole sünged taevas.
Elu Stanstedi lennujaamas
Üle igasuguste piiride olin ma kaasa vedanud oma aussi sööki, 2 õuna, banaan, porgandid 2... Lennujaama bussis oli sitaks külm, nii et ma lausa värisesin. Otsi kohta kus sa saad, ja heida ennast lennujaamas kuhugi nurka põrandale pikali... kõik pingid olid hõivatud ja ega neid siin palju ei olnud. 2 h magamst ja ärkasin üles. Endal oli tunne, nagu oleks terve igaviku maganud, aga kell näitas alles 1 öösel. Uuesti tudile ja mingi aeg ärkasin vahtisin vist uuesti ringi ja kell 4 oli lennujaamas juba nii tihe rahvamassiliiklus, et korjasin oma maja nagu tigu selga ja koperdasin pistikut otsima. Vaatasin filmi Driven to kill ja kell oli siis juba kuus, edasi pikem peldikupaus koos pakkidega ja nüüdseks on kell juba 7. Märkasin ka easyjeti deskide ees meeletuid järjekordasid, mis tähendab, et sinna tuleb suht varakult istuma minna. Cheers. Külm on. Pepul eriti.
Orienteerumine lLondonis on megalihtne. Tube e metroo on kiire ja kaugel maa all on umbes 25 kraadi sooja, nii et suure seljakotiga andis seal alles higistada. Kell 9.30 oli maandumine ja kell a 12ks oln ma oma asjad ära toimetanud - koti andnud pakihoidu, ostnud pileti Stanstedi lennujaama ja ka linna jõudnud :)) Jalutasin esimese asjana Buckinghami palee juurde. Nagu tellitud, ootasin viis minutit massidega koos ja vaatasin punavormlaste mustamütsiliste marssi palee esisel väljakul. Edasi otsustasin sõita kõige kaugemasse vaatamisväärsuse otsa ehk siis minna Tower Bridgei vaatama. Enne kui ma sillani jõudsin, nägin ära Tower of Londoni. Kuna mõlemad asuvad lähestikku, oli ala kaetud jällegi rahvamassidega. Olin jõudnud silla juurde õigeks ajaks ja nägin kuidas silla mõlemad osad üles alla tõsteti. Ilm ilus, otsustasin jalutada. Tee peale jäi palju vaatamisväärsusi ja kõigi nime ei oskagi kohe ette lugeda, aga siin on need, mis kaardilt välja loen: The Monument, St Pauli katedraal, Trafalger väljak, Briti rahvusmuuseumi sisse ei läinud... ei jaksanud...Big Ben ja parlamendihone, London Eye....Ühte kirikusse sisse astudes juhtusin sattuma pulma. Tseremooni oli alguses, puhkasin veidi jalgu, kuulasin brittide lauluüminat ja liikusin edasi. Jälle sattusin ma tegevuskeskmesse - ühel väljakul, mille nimi ei meenu, mingi Garden oli, nägin, kuidas üks afro trikke tegi ja peaks mainima, et need trikid olid ikka väga üllatavad. Trafalgeri väljakul olid jälle koos rahvamassid. Londonis oli midagi toimumas, millest ma midagi ei teadnud ja ST Pauli katedraali sisse ei astunud, kuna seal ees toimus jälle brittide tseremoonia, puhkpillikontsert ja mutikesed kuningannastiilis rõivastes kätlesid mundris seisvaid noori, kes seisid trepil. Big Beni ees toimus aga hoopis midagi täiesti arusaamatut - mingid telgid püsti, kedagi süüdistati genotsiidis, mingitel jõnglastel olid sildid kaelas ja valjuhääldi käes...Päev oli täis tegevusi, toimumisi, mis sattusid juhuslikult mu teele ja ka õigelt ajastatult. Lihtsalt vedamine. Jalutasin Tower Bridgest kuni Parlamendihooneni ja sealt üle silla, mis jääb rohkem Victoria poole ja siis tagasi mööda jõge nautides parlamendihoonet silla taustal, kuna Thames jõgi iseenesest on üks pruun looklev kanalisatsioon. Jõudnud London Eyeni, sõitsin metrooga Waterloost tagasi. Mööda oli läinud u 4 ja pool tundi. Londoni peamised vaatamisväärsused võib ära kaeda ühe päevaga, kui muuseumdesse ei süvene. Ka muuseumi jaoks oleks mul aega jäänud, aga vaatasin et fotoka aku ei jõua ja pilved olid ka kole sünged taevas.
Elu Stanstedi lennujaamas
Üle igasuguste piiride olin ma kaasa vedanud oma aussi sööki, 2 õuna, banaan, porgandid 2... Lennujaama bussis oli sitaks külm, nii et ma lausa värisesin. Otsi kohta kus sa saad, ja heida ennast lennujaamas kuhugi nurka põrandale pikali... kõik pingid olid hõivatud ja ega neid siin palju ei olnud. 2 h magamst ja ärkasin üles. Endal oli tunne, nagu oleks terve igaviku maganud, aga kell näitas alles 1 öösel. Uuesti tudile ja mingi aeg ärkasin vahtisin vist uuesti ringi ja kell 4 oli lennujaamas juba nii tihe rahvamassiliiklus, et korjasin oma maja nagu tigu selga ja koperdasin pistikut otsima. Vaatasin filmi Driven to kill ja kell oli siis juba kuus, edasi pikem peldikupaus koos pakkidega ja nüüdseks on kell juba 7. Märkasin ka easyjeti deskide ees meeletuid järjekordasid, mis tähendab, et sinna tuleb suht varakult istuma minna. Cheers. Külm on. Pepul eriti.
No comments:
Post a Comment